Tehtud!

Jah, kes oleks arvanud, et me päriselt ka suudame seda! Kui alustasime, olime vägagi optimistlikud, sest numbrid paberil on hoopis midagi muud, kui numbrid spordirajal. Me võimegi seda korrutama jääda :)

Kõigepealt. Siiras tänu meie lastele, elukaaslastele, vanematele, lellepoegadele, lapsehoidjatele, sõpradele - aitäh, et olite meie jaoks olemas, kui vajasime teie abi ja aitäh, et mõistate, kui meid ei olnud teie jaoks olemas. Täname teid mõistva suhtumise ja toetuse eest, vajasime seda.

Millest ma räägin? Sellest, et meie lapsed sõid 20 päeva järjest pelmeene, kodus kuhjusid kohustused, unetunde jäi väheks, seriaalid on jäänud nägemata, raamatul peatükid lugemata. Aga selle-eest oleme saanud nautida loodust, viibida värskes õhus, õppinud tundma kodukanti ja oma kolleege.

20-ne päevaga oleme tiimiga jooksnud 779 km, sõitnud rattal 3805 km ja ujunud 76 km. Seda kõike oleme teinud 16-kesi, igapäevatöö ja pere kõrvalt. Ja me oleme täiesti lihtsad inimesed, ilma suurema sportliku taustata.

Meil on tegelikult läinud väga hästi, sest kukkumisi on olnud ainult mõni. Eile sai taas kinnitust, et kui kaks naist panna koos ratast sõitma, siis üks kindlasti kukub. Õnneks oli kukkumine malbe ja päädis põlve marrastusega.

Ja kui mõni mees või naine ei võta põlvist nõrgaks, siis jooksmine garanteerib selle. “Need põlved-põlved-põlved, need põlved teevad NII -> <.<.,.z,.-<,z-.<.<,-.w “. Põlved andsid tunda vähemalt neljal tiimiliikmel, aga kõik on kontrolliall.

Ja siis…

“Need varbad…” Jooksujalanõud peavad olema mugavad, muidu kipuvad mullid jalgadele tulema. Tsiteerides Sandra Raju “siin ongi õppekoht teile, kes te nii aktiivselt sporti ei tee, aga kelle peas see mõte tiirleb - 1) Kui sa pole ammu trenni teinud, siis ei pea minema kohe täiskiirusel jooksma 2) Alustage jalutuskäigust looduses ja tehke seda nii, et te seda naudiksite, küll need kilomeetrid, saavutused ja medalid ka tulevad 3) Sa ei pea naabriga võistlema, sa ei pea naabrile pähe tegema, küll aga on sul võimalus seda teha, kui sa oled piisavalt järjepidev ning alustad oma treeningutega mõistlikult, sinule sobilikus tempos ja stiilis.”

...ja...

VAU – 3805km rattal 20-ne päevaga! Muide, imetlusväärne, millega mõned meie tiimiliikmed kilomeetreid vurasid. Henri sõitis linnakruiiseril 365 km! Janno sai ühe korra tunda, mis tähendab ilma käikudeta rattal Lõuna-Eesti küngastest ratas käekõrval distantse võtta..enam ta sinna vist rattaga ei lähe. Terve challenge´i jooksul lõhkesid kolmel korral ratastel rehvid, ühel juhul isegi mõlemad rehvid praktiliselt korraga. Aga saime sõidetud, nii vihmas kui ka TUULES! Kolm kõige hullemat vaenlast rattasõidul on meie jaoks tuul, vihm ja pimedus. Oli palju päevi, kus rattasõidud said lõpu alles enne südaööd..

Kui Raidi suurim motivaator on tema imearmas poeg, siis meid motiveeris tiimitöö. Oli hetki, kus tööjuures sai näha puhast raevu ja väsimust, aga oli ka väga toredaid hetki. Näiteks kõik hommikud algasid väga naljakalt, kui üritasime teineteise nägudest eelmise päeva kilomeetreid välja lugeda. Ja neid oli silmnähtavalt palju :) Ja kui motivatsioon oli laes, aga keha ei tulnud järgi, siis tuli ka olukordi, kus saime oma distantse vahetada ja lühendada. Meie challenge´i eesmärk oli teha see hull katsumus läbi koos tiimiga, kus ongi kõik võimalik ja toetame teineteist. Rait teeb seda kõike ÜKSI ja ei saa kellegile oma kilomeetreid laenata või vahetada. Oli hetki, kus keset trenni tekkis tunne, et enam ei jaksa kohe üldse, aga siis mõtlesime, et kui Rait suudab seda üksinda, siis meie peame ka suutma.

Mida me sellest kõigest õppisime? 

Aega jääb alati väheks. Koguaeg on kiire. Me oleme ajahädas. Aga me jõuame ja jaksame. Peale seda challenge´t oleme me palju paremad ajaplaneerijad ja logistikud. Oskame, tahame ja teame, kuidas väärtustada AEGA ja just seda aega, mida pole - aega iseendale ja tervislikule eluviisile. Ja kui selle challenge´i juures oli meil KOHUSTUS trenni minna, siis täna, kui ühtegi challenge kilomeetrit võtma ei pea - on sees tühi tunne. Nii tahaks, et oleks "vajadus + kohustus" minna trenni. Meie kallis sõber Sandra ütles mõnda aega tagasi väga hästi "Uue elustiiliga harjumiseks läheb 21 päeva". Ma loodan, et see 1 päev ei saa meile saatuslikuks ja meil on nüüd uus elustiil! 

Muide! Viimased kilomeetrid võeti vastu Riias, vot nii pühendunud oleme :)